ICY0004 - IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kellega on tegu? Tänase postituse teemaks on tutvustada omadust, mis eristab kõige enam 'proffi' ja 'käsitöölist'. Tegemaks seda veidi lihtsamaks tuleks ära määratleda, kes on proff ja kes käsitööline. Antud kontekstis mõtleme profist kui inimesest, kes on mingi eriala hariduse omandanud läbi koolitee, käsitööline ehk amatöör on inimene, kellel võibolla puudub korralik erialane haridustaust, aga kes on suutnud omandada mingid oskused läbi ise nokitsemise ja uurimise. Enne kui jõuda arvamuseni, milline omadus võiks olla kõige olulisem nende kahe eristamisel, peaks tegema veidi eeltööd ja analüüsi, ning võrdlema, mis võiks kumbagi neist ka muudes aspektides eristada. Emotsionaalne tasand - eneseväljendus, mõtlemine, välimus On veel palju märksõnu, millega võiks n-ö emotsionaalset tasandit tutvustada, aga liigitasin hetkel peamised, et vältida postituse liialt pikaks venimist. Eneseväljenduse all mõtlen järgmisi punkte: oskus väljendada enda mõtteid võimalikult ligidalt se

Mis on copyleft ? Copyleft  on meetod mingi töö või programmi 'vabaks' tegemiseks, kus algse töö edasiarendused või modifikatsioonid peavad vastama samadele vabakasutuskriteeriumitele (vaba siinkohal nagu vabadus, mitte tasuta) nagu esimene variant, ehk õigused peavad edasi kanduma samas vormis. Teisisõnu võib copylefti  nimetada reegliks, kus mingi programmi/töö ümberjagamisel ei tohi lisada piiranguid teiste inimeste ligipääsu keelamiseks. Artikli ' What is copyleft? ' autor Ben Cotton lisab veel omapoolse variandi, kuidas copylefti  eristada nn vabadest kasutusõigustest (ingl. k permissive licenses ): '... vabamad kasutusõigused annavad maksimaalse vabaduse arendajatele (kaasa arvatud võimekuse kasutada avavara koodi mõnes kinnisema ligipääsuga projektis), ent copyleft  õigused annavad maksimaalse vabaduse kuni lõppkasutajateni välja'. Copylefti  saab käsitleda neljas kategoorias (mõningate näidetega): Väga tugev copyleft  - AGPL Tugev copyleft  - GNU GPL Nõr

Millest jutt? Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus ' The Case For Copyright Reform ' (2012) lahatakse autoriõiguste reformimist - kuidas teha muutusi praegustes kehtivates oludes võimalikult kasutajasõbralikult, et ei rikusta nende õiguseid, samas jäädes truuks autoriõiguste moraalsusele, et looja on loodu omanik. Lisaks väidetakse, et pakutavad muudatused jääksid kooskõlla praegu kehtivate ärimudelitega, et võimalikult vähe tuua kahju nendele ettevõtetele, kelle sissetulek on mingil määral mõjutatud autoriõigustega seonduvalt. Järgnevalt käin üle nende poolt välja toodud punktid ja jagan mõningaid hinnanguid. Moraalsed õigused jäävad puutumata Autori moraalne õigus jääda tunnustatuks kui loodu autorina jääb puutumata. Sellega kindlustataks, et kui keegi on päriselt millegi autor, siis tema on selle ainuõige autor. Ebaseaduslikuks tuleks lugeda valekatseid vastupidist väita. Olles ise muusikaga tegelev inimene olen nõus, et selline asi peaks kindlasti rangelt eksistee

Mis on netikett? Netikett (ingl. k. netiquette: net + etiquette ) on termin, mida kasutatakse netipõhiste käitumismallide iseloomustamiseks. Täpsemalt, netikett on kollektsioon mõtteviisidest, mis iseloomustavad seda, millised peaksid olema eetilised käitumisviisid või -normid internetis kommenteerimisel, arvamuste avaldamisel, postitamisel jne. Täna tuleb rohkem juttu Virginia Shea raamatust ' Netiquette ' pärit 10 käsust - need on enamvähem üldistavalt kokku pandud punktid, millest võiks üks internetikasutaja lähtuda. Kuigi isiklikke kogemusi leiab igale punktile, siis olles üsnagi suur grammatiline nokkija on mulle natuke lähedasem punkt 'Näe võrgus hea välja' - oskuslik ja korrektne keelekasutus internetis jätab inimesest mingisuguse mulje, olenemata sellest, kas tegemist on mingisuguse jututoa vestluse või millegi formaalsemaga, nt suhtlus kolleegiga. Samuti peaks vältima tahtlikku lollitamist (trollimine) ja vastandite või võrreldavate mahategemist nendega seotud

Infoühiskonna arengukava 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni koguti kokku erinevad eksperdid era-, vaba- ja avalikust sektorist, et moodustada Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Arengukava loomiseni viis tõdemus, et IKT tähtsus riigi SKPs on kasvamas ainuüksi interneti näol, ning Euroopa Liidul endalgi oli visioon IKT olulisusest tulevikus kui võtmevaldkonnana, mille abil inimeste elu lihtsamaks ja kaasvamaks muuta. Dokumendi eesmärk pole anda ülevaade sellest, kuidas konkreetselt tuua lahendusi nt tervishoiule või ettevõtlusele, vaid pigem sätestada eeldused riigivalitsemise parandamiseks IKT vahendusel, kusjuures arengu puhul lähtutakse konkurentsivõimest ja jätkusuutlikkusest. Mis on arengukavast lähtudes tänapäevaks hästi välja kujunenud? Kuna arengukava sai planeeritud eesmärgiga olla selline aastaks 2020, siis praeguseks (2021. aasta alguseks) peaks juba üsna konkreetselt olema võimalik tuua paralleele. Hästi arenenud punktina tooksin isiklikult välja enim kasutatavate te

Traditsiooniline vs uus meedia Uue meedia pealetulek on loonud mitmesuguseid võimalusi kaasata rohkem traditsioonilist meediat Internetiavarustes. Täpsemalt mõistetakse uue meedia all digitaalkanaleid, mis on suuremal määral välja kujunenud viimase 10 aasta jooksul, ning mille kaudu on võimalik reklaamida oma tooteid või teenuseid. Näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, netiajalehed/-ajakirjad, blogid, wikid, sotsiaalse suunitlusega mängud ( MMORPG ) jne. Selle kõrval eksisteerib traditsiooniline meedia - nimetuse järgi üsna loogiliselt mõeldakse selle all platvorme, mis on tõestanud oma töökindlust aastakümnete vältel. Siia alla kuuluvad televisioon, raadio, paberkandjal ajakirjad/ajalehed, plakatid/postrid, suured tablood jne. Kuigi tänapäeval võib inimene mõelda, et igal juhul tundub mõistlik kasutada reklaamimiseks uut meediat, siis on mõlemal meediatüübil omad plussid ja miinused. Uue meedia valdav pluss on tema vähene kulukus võrreldes samamahulise traditsioonilise meedia vormiga, tra