'Kuidas saada häkkeriks' - Eric S. Raymond

Teose kokkuvõte

E. S. Raymondi teos 'Kuidas saada häkkeriks' annab ülevaate sellest, kes on tegelikult häkker, milline võiks olla tema teadmistepagas, ning kuidas jõuda 'häkkeri' staatusesse. Lisaks vastab ta mõningatele KKK-dele ja jagab muid õpetussõnu ja viiteid tekstidele/allikatele, millest on kasu taolist viisi mõtlemislaadi arendamisele. Ta jagab artikli kolmeks suuremaks osaks: häkkerlik suhtumine, häkkeri põhiomadused ja staatus häkkerikultuuris.

Raymondi jaoks eksisteerivad kahte tüüpi 'häkkerid': 'kräkker', keda tänapäeva meedia üldiselt mõistab 'häkkeri' nimetuse all, kes tegelikult ei tee muud kui otsib teiste inimeste paroole ja meilide ligipääse - päris häkkerite arvates rumalad ja ennasttäis inimesed, kes tegelikult midagi kasulikku inimkonda ei panusta; ja 'häkker' ise - üldjuhul inimene, kes lähtub häkkerluse põhimõtetest, on kompetentne ja teadvustab oma oskusi või nende puudumist. Samuti on intelligentne ja teatud omadustele vastav (mida mainin põgusalt järgnevates paragrahvides).

Häkkerlik suhtumine tähendab üldjoontes seda, et häkkerina suudad lahendada probleeme, mida pole veel lahendatud - eksisteerivad lahendused ei peaks olema peamine fookus, kuigi kindlasti saab mingeid olemasolevaid lahendusi parandada. Häkker ei tohiks tunda igavust oma tegevuste käigus, või kui tegeleb mingisuguse 'igava' ülesande/harjutusega, siis see on just nimelt planeeritud ja läbimõeldud tegevus enese arendamiseks, ja enese arendamine ning selle nimel töötamine näitab selgelt häkkerlikku kompetentsi. Tuleks vältida autoriteedi ülistamist - mõtestama peaks olukorrad, kus see on kasulik või isegi vajalik, aga üldiselt see pole midagi, mis aitaks häkkeril võimalikult edukalt oma ülesandeid täita.

Häkkeri põhioskused keskenduvad peamiselt keeleoskuse ümber: nii kirja- kui programmeerimiskeelte puhul. Inglise keel on laialdaselt kasutatud keel, milles on ennast hea tehniliselt väljendada, ja tihti kipub olema sellist terminoloogiat, mis paratamatult ongi kõige paremini väljendatav vaid inglise keeles, seega peaks seda päris hästi oskama. Autor taunib Microsofti operatsioonisüsteemi Windows, ning soovitab tungivalt hakata tegelema UNIXi baasil op-süsteemiga, kõige paremaks nimetab ta Ubuntut. Programmeerimine kui selline eeldab rohkem oskust arendada endas programmaatilist mõtlemisviisi, mis tähendab, et sa ei ole kinni ühe-kahe keele oskamises, vaid suudad kasutada ükskõik, missugust keelt, sul on selle jaoks olemas üldised ideed, kuidas mingeid probleeme mõista ja lahendada.

Viimaseks suuremaks teemaks on staatus. Erinevalt kräkkeritest on tõeline häkker tagasihoidlik, ning tema kuulsus pigem 'kukub sülle'. See tähendab, et häkker on andja - ta teeb asju, mida ta teeb selleks, et teistel oleks lihtsam, tihti ilma isikliku kasumimotiivita. Mooduseid ühiskonnale tagasi anda on mitmeid - kirjutada avatud lähtekoodiga tarkvara, aidata sellist tarkvara siluda, jagada kasulikku koondatud teavet. Häkkerikultuuris puudub konkreetne juhtimisorgan, kuid on isikuid, kes on suuresti suutnud mõjutada tänapäevaks kujunenud häkkerikultuuri.

Mida arvan mina

Kuigi ma isiklikult pole mõelnud, et häkkimine võiks olla kirjeldatud selliselt, nagu autor Raymond seda teeb, siis artikli läbi lugemisel on siin palju tõepõhja all. Räägitakse lähtuvalt kogemusest, seega ei saagi väga öelda, et see jutt oleks 'vale' - eks leidub inimesi, kes ei nõustu sellega, mida kirjutatakse, aga ei saa eitada loo tõesust. Minu arvates on lugu üsna sisutihedalt edasi antud ja tühja heietamist on vähe, kui üldse. Olles natuke võõras konkreetse teemaga on põnev lugeda seda, missugused eeldused on üleüldse häkkerile vajalikud või omased. Kuigi eelnevas konspektis jäi mainimata, siis on siin mainitud veel eraldi stiilipunkte, kus põgusalt räägitakse tegevustest, mis arendavad häkkerlikku eluviisi tegeledes programmeerimis- ja programmiväliste tegevustega, nt võitluskunstid, keeleõpe, ulmekogunemised jne.

Artiklis leidub palju viiteid muudele teemadele, nii autori isiklikele kui ka muudele, mis parasjagu kontekstiga seonduvad. Õpetliku koha pealt on see ekstreemselt hea, sest nii kui tekib mõni küsimus või midagi satub huviorbiiti, siis on sellele ka tõenäoliselt viide olemas. Oma sisutiheduse kohta on tegemist siiski suhteliselt pealiskaudse tekstiga, seega ei tasu loota siit mingisugust step-by-step sissepääsu häkkeriks olemisele (kuigi nagu mainitud, siis viiteid on nii palju, et tuleb ainult hagu anda).

Teksti läbib peamiselt tõsisem toon, aga KKK-de sees saab natuke nalja mõningate küsimuste-vastuste korral.