ICY0004 - IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Infoühiskonna arengukava 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni koguti kokku erinevad eksperdid era-, vaba- ja avalikust sektorist, et moodustada Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Arengukava loomiseni viis tõdemus, et IKT tähtsus riigi SKPs on kasvamas ainuüksi interneti näol, ning Euroopa Liidul endalgi oli visioon IKT olulisusest tulevikus kui võtmevaldkonnana, mille abil inimeste elu lihtsamaks ja kaasvamaks muuta. Dokumendi eesmärk pole anda ülevaade sellest, kuidas konkreetselt tuua lahendusi nt tervishoiule või ettevõtlusele, vaid pigem sätestada eeldused riigivalitsemise parandamiseks IKT vahendusel, kusjuures arengu puhul lähtutakse konkurentsivõimest ja jätkusuutlikkusest. Mis on arengukavast lähtudes tänapäevaks hästi välja kujunenud? Kuna arengukava sai planeeritud eesmärgiga olla selline aastaks 2020, siis praeguseks (2021. aasta alguseks) peaks juba üsna konkreetselt olema võimalik tuua paralleele. Hästi arenenud punktina tooksin isiklikult välja enim kasutatavate te

Traditsiooniline vs uus meedia Uue meedia pealetulek on loonud mitmesuguseid võimalusi kaasata rohkem traditsioonilist meediat Internetiavarustes. Täpsemalt mõistetakse uue meedia all digitaalkanaleid, mis on suuremal määral välja kujunenud viimase 10 aasta jooksul, ning mille kaudu on võimalik reklaamida oma tooteid või teenuseid. Näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, netiajalehed/-ajakirjad, blogid, wikid, sotsiaalse suunitlusega mängud ( MMORPG ) jne. Selle kõrval eksisteerib traditsiooniline meedia - nimetuse järgi üsna loogiliselt mõeldakse selle all platvorme, mis on tõestanud oma töökindlust aastakümnete vältel. Siia alla kuuluvad televisioon, raadio, paberkandjal ajakirjad/ajalehed, plakatid/postrid, suured tablood jne. Kuigi tänapäeval võib inimene mõelda, et igal juhul tundub mõistlik kasutada reklaamimiseks uut meediat, siis on mõlemal meediatüübil omad plussid ja miinused. Uue meedia valdav pluss on tema vähene kulukus võrreldes samamahulise traditsioonilise meedia vormiga, tra

ARPANET ARPANETi ( Advanced Research Projects Agency Network ) loetakse Interneti eelkäijaks, kuna üritas teostada seda, mida praegune Internet juba teha suudab - kommunikeerida detsentraliseeritult erinevate süsteemide vahel ühes suures võrgustikus. Algselt tekkis vajadus sellise süsteemi järgi militaarsetel põhjustel. Külmas sõjas NSV Liiduga tundis USA, et nende süsteemi võivad ohustada sihilised rünnakud süsteemide keskmesse, seetõttu oleks äärmiselt vajalik luua selline vahend kommunikeerimiseks, millel puuduks peakontor või põhiserver. ARPANETi loomisel ja kujunemisel panustasid sinna mitmed erinevad figuurid ja eelnevad saavutused. Joseph Carl Robnett Licklider oli esimene, kes avalikult kõneles 'mees-masin sümbioosist' - et kunagi on inimese ja arvuti koostöös võimalik teha oluliselt paremaid otsuseid. Temast sai ka esimene ARPA IPTO ( Information Processing Techniques Office ) president. Licklideri visioon ja tema 2 aastat ARPAs panid aluse sellele, mis edasi hakkas jä

Diferentsiaalmasin Charles Babbage (1791 - 1871) oli inglise matemaatik ja leiutaja, Royal Astronomical Society  asutajaliige ja Royal Society of London  liige. Juba väikesest peale huvitus Babbage mehaanilistest nukkudest, šifritest ja krüptilistest võtmetest, mis annab kerge ettekujutuse kirest tema saavutuste taga, nende seas näiteks veduri põrkeraua (ingl. k. cowcatcher ) disainimine ja Inglismaa kaasaegse kirjasüsteemi parendamine. Tema suurimaks saavutuseks loetakse esimese automatiseeritud digitaalarvuti loomist diferentsiaalmasina ja analüütilise masina näol. Mõte luua selline masin, mis suudaks keerulisi arvutusi muretult ja täpselt teostada tuli talle aastail 1812-1813. Kuna ta ise tegeles astronoomiliste arvutustega, nägi ta vajadust eksisteerivat süsteemi paremaks teha. Aastal 1823 avaldatud ja ette kantud töö põhjal taotles ta valitsuselt toetuse oma uurimustöö alustamiseks - tegemist veel muuseas ühe maailma esimese valitsuse poolt toetatud uurimustööga. Diferentsiaalmasi