Mõningaid hetki IT ajaloost

Diferentsiaalmasin

Charles Babbage (1791 - 1871) oli inglise matemaatik ja leiutaja, Royal Astronomical Society asutajaliige ja Royal Society of London liige. Juba väikesest peale huvitus Babbage mehaanilistest nukkudest, šifritest ja krüptilistest võtmetest, mis annab kerge ettekujutuse kirest tema saavutuste taga, nende seas näiteks veduri põrkeraua (ingl. k. cowcatcher) disainimine ja Inglismaa kaasaegse kirjasüsteemi parendamine.

Tema suurimaks saavutuseks loetakse esimese automatiseeritud digitaalarvuti loomist diferentsiaalmasina ja analüütilise masina näol. Mõte luua selline masin, mis suudaks keerulisi arvutusi muretult ja täpselt teostada tuli talle aastail 1812-1813. Kuna ta ise tegeles astronoomiliste arvutustega, nägi ta vajadust eksisteerivat süsteemi paremaks teha. Aastal 1823 avaldatud ja ette kantud töö põhjal taotles ta valitsuselt toetuse oma uurimustöö alustamiseks - tegemist veel muuseas ühe maailma esimese valitsuse poolt toetatud uurimustööga.

Diferentsiaalmasina tööpõhimõte oli kasutada diskreetselt numbreid (täisarve) 0-9, mis olid graveeritud erinevatele omavahel ühenduses olevatele ketastele. Kui ketas liikus 9 pealt 0 peale, siis liigutati vastavalt edasi ka järgmist ketast. Tuvastamaks, kas arvutus on 'täpne', sai see masin kasutada kinnikiilumist kui indikaatorina, et arvutus on vigane või tekib määramatus - olukord juhtub täpsemalt siis, kui mingi ketas jääb kahe numbri vahele pidama. Väärtuseid sai ajutiselt hoida mälus, kus printimisel pehmesse metalli tekitati plaadid salvestatud informatsiooniga.

Kuigi joonised ja mõte olid Babbage'l täielikult olemas, siis ei suudetud tema eluaja jooksul ei diferentsiaalmasinat, mis algselt pidi terve ruumi suurune tulema, ega analüütilist masinat valmis ehitada. Valitsuse tugi oli ebakindel selle vahetumise tõttu, kuni punktini, kus Babbage pidi isiklikult projekti toetama. Sellest tulenevalt lõppes diferentsiaalmasina ehitus aastal 1833, kui mehaanik Joseph Clement ei olnud nõus edasi töötama kuniks talle raha ette ei makstud.

Hiljem on Babbage'i masinad valmis ehitatud, mis tõestasid tema disainide korrektsust ja neid on võimalik tänapäeval näha näiteks Londoni teadusmuuseumis.


Sõna bug tekkelugu ja kasutus tänapäeval

Bug on tänapäeva IT vallas laialdast kasutust kogev termin, mis üldiselt tähendab veaolukorda, kus programm käitub ootamatult või toodab soovimatuid tulemusi. Vead võivad kujuneda vigasest riistvarast, koodist või üleüldse kehvast disainist. Veatüüpe on palju ja need varieeruvad suuruses ning kahjus. Mõningad vead võivad olla väikesed visuaalsed probleemid, näiteks mõni nupp ei tööta veebilehel, kuni selleni välja, et katastroofilise rikke tõttu kaotavad inimesed elu. Viimase kohta näide aastast 1994, kui kukkus alla RAF Chinook'i helikopter ja kõik pardal olnud 29 liiget hukkusid. Algselt peeti juhtunut piloodi veaks, kuid hilisemad uurimused tuvastasid, et tegemist oli mootori kontrollsüsteemi rikkega.

Kuigi täpne taust on teadaolevalt pärit 1800ndate keskelt, siis esimene kirjalik sõna bug kasutamine vea täheldamiseks tuli leiutaja Thomas Edisoni poolt. Kirjavahetuses kolleegiga aastal 1878 mainis ta telegraafsüsteemi loomise käigus leitud 'bugi', väikest viga. Oma isiklikes märkmikes kasutas ta samuti sõna bug üsna tihti, et tähistada pisikesi veamomente ja keerukusi. Aastal 1944 lisas populaarsust bug kasutamisele Isaac Asimov, kes kasutas terminit oma lühijutustuses 'Catch That Rabbit' kirjeldamaks vigu seoses robotiga.

Esimene konkreetselt arvutiga seotud bug pärineb 9. septembrist 1947. Grace Hopper, tollane pioneer arvutiteaduse vallas, töötas programmeerimistiimis ja teostas parasjagu õhtust vahetust. Arvuti Mark II Harvard ühe relee vahele oli üllataval kombel sattunud koi, kes ilmselt lendas sisse lahtisest aknast, mille Hopper leidis pärast viga Mark II-s. Viga sai üles märgitud koos leitud koiga, ning konkreetne märkmik asub Smithsoniani rahvusmuuseumis, kuigi see pole avalik eksponaat. Ehkki Hopperi avastus ei olnud esimene päris bug kasutamise juhtum, arvatakse, et see koomiline olukord panustas kõvasti termini populaarsusesse.


Douglas Engelbarti 'Mother of All Demos' ja arvutihiir

Douglas Engelbart on isik, kelle kohta esimest korda kuulsin alles üsna hiljuti (circa paar aastat tagasi) kui sattusin tema 'Mother of All Demos' video peale. Ausalt öeldes ei ole palju asju, mis mind suudaks hämmingusse viia, aga see video oli üks neist. Näha, kui ajast ees Engelbarti demonstreeritud riist- ja tarkvara oli; see paistis ikka meeletult võimas. Eriti kui mõelda, et tänapäeval on see asi meie jaoks täiesti tavaline, ja kaasaegne tehnoloogia polnud sugugi nii uhke kui demonstratsioonist võis paista.

Demo ise sisaldas mitmeid põnevaid lahendusi: distantsilt voogedastus (mis tollal oli küll väga mahukas ettevõtmine nii rahaliselt kui riistvaraliselt), graafiline kasutajaliides, tekstitöötlus, arvutihiire kasutamine, ja vihjas isegi tänapäevasele internetile (vahetult enne ARPANETi ilmumist). Sellel ajal oli mitme esitatud asja praktilisus küsitav, arvestades ressurssi, mida läks vaja, aga kõik see kokku andis suurepärase arusaama Engelbarti visioonist, mis oli aluseks sisuliselt suuremale osale tänapäevasest IT maailmast.

Täpsemalt võiks mainida arvutihiirt. Engelbart oli loomult tagasihoidlik arendaja, ja seda on ka tema ettekandest näha - kerged kohmakused ja närvilised naeruhetked jäävad ikka aeg-ajalt silma. Sellegipoolest oli ta kindlasti väga uhke sel momendil kui ta sai demonstreerida midagi niivõrd revolutsionaalset - keset ekraani on täpp, mis tema liigutuste peale reageerib. Vähe veel sellest, seda sai kasutada igasuguste menüüde avamiseks, tekitamiseks jne. Üldjuhul oli seni kasutatud 'kursorina' valguspliiatsit, ent Engelbartil oli käepärast praktiline lahendus. Ise mainis ta veel niimoodi möödaminnes, et hakkasid seda lahendust kutsuma hiireks ja nii ta külge jäi.

Lühidalt veel, kui vähegi on huvi IT vastu, siis tasub vaadata Engelbarti demo. See on tõesti midagi märkimisväärset.

Kasutatud materjalid:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Copylefti mõju litsentsivalikul

Mis on copyleft ? Copyleft  on meetod mingi töö või programmi 'vabaks' tegemiseks, kus algse töö edasiarendused või modifikatsioonid peavad vastama samadele vabakasutuskriteeriumitele (vaba siinkohal nagu vabadus, mitte tasuta) nagu esimene variant, ehk õigused peavad edasi kanduma samas vormis. Teisisõnu võib copylefti  nimetada reegliks, kus mingi programmi/töö ümberjagamisel ei tohi lisada piiranguid teiste inimeste ligipääsu keelamiseks. Artikli ' What is copyleft? ' autor Ben Cotton lisab veel omapoolse variandi, kuidas copylefti  eristada nn vabadest kasutusõigustest (ingl. k permissive licenses ): '... vabamad kasutusõigused annavad maksimaalse vabaduse arendajatele (kaasa arvatud võimekuse kasutada avavara koodi mõnes kinnisema ligipääsuga projektis), ent copyleft  õigused annavad maksimaalse vabaduse kuni lõppkasutajateni välja'. Copylefti  saab käsitleda neljas kategoorias (mõningate näidetega): Väga tugev copyleft  - AGPL Tugev copyleft  - G...
Read more

Professionaalid ja amatöörid

Kellega on tegu? Tänase postituse teemaks on tutvustada omadust, mis eristab kõige enam 'proffi' ja 'käsitöölist'. Tegemaks seda veidi lihtsamaks tuleks ära määratleda, kes on proff ja kes käsitööline. Antud kontekstis mõtleme profist kui inimesest, kes on mingi eriala hariduse omandanud läbi koolitee, käsitööline ehk amatöör on inimene, kellel võibolla puudub korralik erialane haridustaust, aga kes on suutnud omandada mingid oskused läbi ise nokitsemise ja uurimise. Enne kui jõuda arvamuseni, milline omadus võiks olla kõige olulisem nende kahe eristamisel, peaks tegema veidi eeltööd ja analüüsi, ning võrdlema, mis võiks kumbagi neist ka muudes aspektides eristada. Emotsionaalne tasand - eneseväljendus, mõtlemine, välimus On veel palju märksõnu, millega võiks n-ö emotsionaalset tasandit tutvustada, aga liigitasin hetkel peamised, et vältida postituse liialt pikaks venimist. Eneseväljenduse all mõtlen järgmisi punkte: oskus väljendada enda mõtteid võimalikult ligidalt se...
Read more