Uudistevoo mõju traditsioonilisele meediale

Traditsiooniline vs uus meedia

Uue meedia pealetulek on loonud mitmesuguseid võimalusi kaasata rohkem traditsioonilist meediat Internetiavarustes. Täpsemalt mõistetakse uue meedia all digitaalkanaleid, mis on suuremal määral välja kujunenud viimase 10 aasta jooksul, ning mille kaudu on võimalik reklaamida oma tooteid või teenuseid. Näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, netiajalehed/-ajakirjad, blogid, wikid, sotsiaalse suunitlusega mängud (MMORPG) jne. Selle kõrval eksisteerib traditsiooniline meedia - nimetuse järgi üsna loogiliselt mõeldakse selle all platvorme, mis on tõestanud oma töökindlust aastakümnete vältel. Siia alla kuuluvad televisioon, raadio, paberkandjal ajakirjad/ajalehed, plakatid/postrid, suured tablood jne.

Kuigi tänapäeval võib inimene mõelda, et igal juhul tundub mõistlik kasutada reklaamimiseks uut meediat, siis on mõlemal meediatüübil omad plussid ja miinused. Uue meedia valdav pluss on tema vähene kulukus võrreldes samamahulise traditsioonilise meedia vormiga, traditsioonilise meedia suuremaks plussiks on tema hetkene integreeritus igapäevaelus. Need on kõigest kaks näidet - reaalsuses kujunevad plussid-miinused välja sõltuvalt demograafilistest näitajatest, lisaks olulistest detailidest seonduvalt tootest/teenusest endast jms.

Facebooki uudistevoog

Uudistevoo (ingl. k. news feed) eesmärgiks on kasutajale võimalikult ajatäpselt anda tagasisidet teda tõenäoliselt huvitavate sündmuste kohta. Kujundused ja täpsemad üksikasjad erinevad platvormiti, sest kõikide uudistevoogude eesmärgid võivad varieeruvad sõltuvalt platvormist, kuid üldiselt nende põhieesmärk on sama. Kõige populaarsem tänapäevane näide uudistevoo kohta on Facebookis 2006. aastal tutvustatud News Feed.

News Feed on tänaseks niivõrd tavaline asi, et tunduks veider algatada mõni sotsiaalmeediaplatvorm ilma selleta. Algselt see nii polnud - lausa esimesel päeval kui News Feed välja lasti tuli sellele niivõrd palju negatiivset tagasisidet, et seda hakati koheselt adresseerima. Olenemata vastukajast oli päris kindel, et uudistevoog jääb, ehkki mõningate muudatustega üle aja; olgu siis nendeks stiilimuudatused, ikoonilise 'Like'-nupu lisamine jmt.

Algselt kasutati News Feedi seotud kasutajate tegevuste näitamiseks kronoloogiliselt, kuid aastal 2011 tutvustati täiustatud varianti, kus News Feed pandi kokku algoritmidega, eesmärgiks muuta sissetulev informatsioon kasutajapõhiseks selliselt, et arvestatakse ka uudiste populaarsust ja hinnatavat tähtsust. Sarnane algoritmiline informatsiooni pakendamine oli tegelikult Facebookis varasemalt olemas 'Pulse' näol, mis oli 2006. aastal avaldatud süsteem. Sellega koostati kategooriapõhised listingud viimase nädala tippsündmustest, a la muusika, televisiooni ja filmide teemal, mis olid mingil moel Facebookist läbi käinud.

Facebook pole ainus, kes kasutab nüüdseks sellist uudistevoogu - peaaegu, et igal muul populaarsemal sotsiaalmeediaplatvormil on olemas oma variant sellest, näiteks Twitteril. Oluline osa on siin aga just algoritmiline uudistevoo koostamine - see mõjutas suuresti seda, kuidas tänapäeval kasutajatele informatsiooni edastatakse.

Uudistevood traditsioonilises meedias

Mida rohkem Internet kogus populaarsust, seda enam mõisteti vajadust liikuda sellise tehnoloogiaga kaasas. Traditsiooniline meedia võib olla küll eraldiseisev kategooriliselt, kuid kaasaegses maailmas on uus meedia võimaldanud mõlemal variandil koos eksisteerida, kohati isegi sümbioosselt.

On üsna tavaline näha muidu populaarseid paberkandjal jagatavaid ajalehti/ajakirju Internetis, sama kehtib ka televisiooni ja raadio puhul. Iseasi, kes mida ja kui tähtsaks peab - sellest tulenevalt valitakse vastav maht reklaamimiseks, olgu see siis ühes või teises vormis. Pigem on oluliseks muutunud reklaamide tabavus, mitte ilmtingimata nende sisu, sest aina rohkem tõuseb esile tendents, kus artikleid ei loeta päris lõpuni.

Sarnaselt Facebooki uudistevoole rakendatakse selliseid põhimõtteid kasutajapõhise info kokku klopsimisel igasugustes allikates. Üheks selliseks abivahendiks, millega eelpool nimetatut korda saata, on RSS (rich site summary). RSS-i eesmärk on koguda väga kompresseeritult ja lihsustatult seotud veebilehe/artikli/blogi sisu, et seda siis kusagil kasutajatele näidata. RSS-i populaarsus võrreldes sotsiaalmeediaplatvormidega on kahanenud ja pigem kahaneb, kuid on siiski piisavalt laialdust kasutust leidev vahend uudistevoode loomisel.

Kasutatud materjalid:

• https://www.techfunnel.com/martech/traditional-media-vs-new-media-beneficial/
• https://www.forbes.com/sites/nicolemartin1/2018/11/30/how-social-media-has-changed-how-we-consume-news/?sh=56383343c3ca
• https://medium.com/@annawchung/news-feeds-old-content-a-brief-history-of-algorithmically-curated-feeds-on-facebook-and-twitter-85b5e5d8e30a
• https://www.digitaltrends.com/computing/what-is-an-rss-feed/