Netikett - väljanägemine võrgus

Mis on netikett?

Netikett (ingl. k. netiquette: net + etiquette) on termin, mida kasutatakse netipõhiste käitumismallide iseloomustamiseks. Täpsemalt, netikett on kollektsioon mõtteviisidest, mis iseloomustavad seda, millised peaksid olema eetilised käitumisviisid või -normid internetis kommenteerimisel, arvamuste avaldamisel, postitamisel jne. Täna tuleb rohkem juttu Virginia Shea raamatust 'Netiquette' pärit 10 käsust - need on enamvähem üldistavalt kokku pandud punktid, millest võiks üks internetikasutaja lähtuda.

Kuigi isiklikke kogemusi leiab igale punktile, siis olles üsnagi suur grammatiline nokkija on mulle natuke lähedasem punkt 'Näe võrgus hea välja' - oskuslik ja korrektne keelekasutus internetis jätab inimesest mingisuguse mulje, olenemata sellest, kas tegemist on mingisuguse jututoa vestluse või millegi formaalsemaga, nt suhtlus kolleegiga. Samuti peaks vältima tahtlikku lollitamist (trollimine) ja vastandite või võrreldavate mahategemist nendega seotud kommuunides.

Minu kogemused võrgus hea välja nägemise koha pealt

Olin teismeline just sellisel ajal kui sotsiaalmeedia hakkas oma tuure üles korjama. Youtube's videode vaatamine, Facebookis sõprade lisamine ja MSNis suhtlemine olid pea et igapäevased tegevused. Kuna positiivsed koolitulemused olid minu jaoks üsna tähtsad, siis nägin mingil määral ka selle jaoks rohkem vaeva ja süvenesin õpitavasse. Aja jooksul kujunesid muidugi mingisugused harjumuspärased kirjapildid ja -viisid internetis, aga sellestki hoolimata üritasin rakendada koolis õpitud grammatilisi korrektsusi oma interneti kõnepruugis.

Mäletan väga selgelt, kuidas esimesed pikemad vestlused välja nägid. Kuigi sõnad ise võisid olla grammatiliselt korrektsed kirjapildis, siis lausestus andis soovida. Ebavajalike sõnade (parasiitsõnade) kasutamine, vajamatud tühikud ja komad - kõike seda sai näha minu lauses. Näide:

'selline nägi välja , minu tavaline kirjapilt vanuses 13 .' - Mered, 13 (või 14, kes seda enam mäletab)

Täna lugedes sellist lauset tekitab ajule segadust see mõtteline paus, mis tekib sobimatus kohas. Kindlasti on komasid, mida ma ei kasuta päris õigesti või pigem isegi puudulikult, aga vähemalt näeb rohkem välja nagu selle oleks kirjutanud grammatilist korrektsust jälgiv inimene. Ei mõista ka seda, miks nägin vajadust asetada kirjavahemärke kahe tühiku vahele. Kõige toredam on muidugi see, et kindlasti kusagil sotsiaalmeediasügavikes leiab esmaklassilisi näiteid selleaegsetest kirjutistest - Facebookile ma võõras polnud ja kõik vestlused ei leidnud aset Facebooki vestlustest või MSNis.

Üldiselt mind väga ei häiri see, mida ma internetis postitan. Tavaliselt teadvustan, et see info, mis üles läheb, ei tohiks mulle kuidagi hiljem halvasti mõjuda (kuigi ma pole õnneks sattunud ekstreemsemate näidete peale). Eks piinlikke momente ikka on, mida olen aeg-ajalt likvideerinud, samas on hea vaadata tagasi ja näha, et mingi areng on toimunud. Öeldakse, et kui tunned piinlikkust millegi üle, mida vanasti tegid või teinud oled, siis oled ka inimesena edasi liikunud.

Olles täiskasvanuna juba tööd teinud-otsinud, siis ei ole võõras CV-de koostamine, kaaskirjad/motivatsioonikirjad ja ka otsesed vestlused Gmaili või LinkedIni vahendusel. Esimestel kordadel olid sellised asjad päris keerulised ja kulutasin ikka mitmeid tunde, et midagi enda arvates soliidset kokku panna. Tagasi vaadates olid need lõpuks päris kehvad (aga andestan, sest olin veel võhik 17-18-aastane noormees), aga esimesed tööotsad sellega kätte juhtusid.

Üks konkreetsem näide eelmisele paragrahvile on minu praeguse töökohaga seoses. Mingi hetk oli juba ausalt öeldes päris kõrini nendest kuivadest kaas- ja motivatsioonikirjadest, et otsustasin teha neid 'omamoodi'. Mitte päris klounitades, aga mitte ka nii kuivalt. Usun, et motivatsioonikiri jääb paremini silma kui see on veidike omapärane - sealjuures peaks lihtsalt jälgima, et asi päris käest ära ei lähe, sest lõppude lõpuks ei ole see nagu sõbraga rääkimine. Sellise mõtteviisi tulemusel saatsin praegusele tööandjale oma motivatsioonikirja, kus tõin olulised punktid enda ja oma CV kohta välja, aga teksti puhul lasin vabalt minna nii nagu ise soovisin. Ma ei saa väita, et see just triki ära tegi, aga praegu olen siin kohas juba mööda saatnud 9 kuud, seega midagi toimis.